Histoorie

Di Söödschlaswiksche Wäälerferbånd (SSW) - En apårti partai  

Döör e SSW lätje jam dånsch manerhäid än da natsjonaale frasche politisch fertreese. Da biise följkefloose laawe önj Söödschlaswik.

Söödschlaswik?

Söödschlaswik as en diilj foont üülj hertuuchdoom Schlaswik. Bit tut iir 1864 hiird et hertuuchdoom Schlaswik tu di dånsche stootsferbånd. Eefter e krich twasche Proisen än Ååsterrik aw e iinj sid än et kiningrik Dånmark aw e ouder sid, köm Schlaswik tuhuupe ma Holstiinj än Lauenborj önjt iir 1867 tu Proisen. Et wörd en proisisch prowins Schlaswik-Holstiinj apruchted.

Eefter e jarste wråålskrich schönj da inboogere foon Schlaswik deerouer oufstime, weer's tu Dånmark unti tu Tjüschlönj hiire wänj. E oufstiming wörd 1920 döörfjard än di nöördlike diilj foont oufstimingsgebiit köm tubääg tu Dånmark (diling Sønderjyllands Amt), di sööden wälj ma mörhäid bait Tjüsch Rik bliwe.

Dät resultoot foon e oufstiming fjard tu en naien gränsferluup twasche Dånmark än Tjüschlönj än di iirtids fååstläide gränsferluup jült diling nuch. Ouerdåt Schlaswik önj e mad diiljd wörd, bildeden jam önj Dånmark en tjüsch manerhäid än önj Tjüschlönj en dånsch manerhäid. Aw e tjüsch sid foon e gränse, önj Nordfraschlönj, laawed deer ütouer nuch en treed eetnisch manerhäid: da frasche.

Dåt kulturäl än politisch äinweesen foon e dånsch manerhäid än foon da natsjonaale frasche as südänji üt e histoorie tu ferklååren. Jüstsü as et mat rucht for biise manerhäide, seelew ouer e äin tukamst tu rädjen.

E tjüsch ferfooting, jü "Boon-Kuupenhuuwen-Deklaratsjoon", e loonsferfooting foon Schlaswik-Holstiinj än et internatsjonaal rucht san da grünlååge fort laawen än årben foon da dånsche än da frasche önj Söödschlaswik.

1864-1920

Am e kulturäl ferbining tu Dånmark tu hüüljen än et äinweesen foon da dånsche än da frasche tu bewååren, wörd 1864, kort eefter dåt Schlaswik döör Proisen än Ååsterrik beseet wörd, et politisch årbe önj e gung seet. Tu jüdeer tid wus dåtdeer årbe ai en årbe for en natsjonaal manerhäid, ouers for e mörhäid önj Schlaswik.

Bai da woole tut parlamänt foon jü Nordtjüsch Föderatsjoon önjt iir 1867 füngen da dånsche kandidoote dütlike mörhäide. Tu önjfång foont dånsch politisch årbe wörd for ålem deeriinj protestiird, dåt Schlaswik önj e tukamst tu Tjüschlönj hiire schölj. Uk iinj et kulturäl unerkröögen foon da biise manerhäide, da dånsche än da frasche, wörd protestiird.Dåt müülj foon da dånsche parlamäntaariere wus forålem, än sääker et kulturäl äinweesen än e autonomii foon da följkeflosse.

Ål tu jüdeer tid wus e dånsch politiik önj Söödschlaswik en politiik, wat aw niinj süsteemideologiie basiird. Dåtdeer friweesen foon ideologiie heet följk önjt dånsch än frasch politisch årbe bit diling bewåård.

1920-1945

Fort jarst häi följk åltens nuch hoowed, dåt et hiilj hertuuchdoom Schlaswik wi tut dånsch kiningrik tubäägekaame köö, ouers eefter e outstiming 1920 wus klåår, dåt di söödlike diilj foon Schlaswik bai Tjüschlönj ferbliwe schölj.

Fort jarst tooch önj e histoorie wörd Schlaswik önj twäär diile apdiild. 

Dåt poliitisch årbe foon da dånsche än da frasche wörd ouers ai apjääwen. Bai da riksdäiswoole 1921 wörden önj hiilj Söödschlaswik 4.723 dånsche stime oufdänj, deerfoon åliine 3.767 önj Flansborj. Trii iir lääser füngen da dånsche kandidoote bai da komunaalwoole nuch 1.000 stime aptu. Ja füngen südänji 7 foon 45 mandaate önj e rädjsfersoomling foon Flansborj. Da natsjonaale frasche stalden en "Liste Fraschlönj" ap än tuchen önj da twuntier iirnge önj e krisdäi foon Söödtuner in.

Bit haane tu e leest fri wool, iir da natsjonaalsotsjaliste 1933 e måcht ouernümen, wörd et dånsch politisch årbe stabilisiird. E dånsch manerhäid wus aw e wäi, en natörliken diilj foont seelschap tu wården.

Eefter 1933 wus en politisch årbe, sü as iir, ai mör möölik. For e dånsch manerhäid wörden nü tra sate önj e rädjsfersoomling foon Flansborj reserwiird. Da natsjonaale frasche tuursten ai mör politisch widerårbe.

1945-1948

Önj e moi 1945, as Tjüschlönj friliisd wörd, wörd et politisch årbe foon e dånsch manerhäid stråks wi önj e gung seet. En gruten diilj foon da manschne önj Söödschlaswik toochten - än hooweden - nü, dåt tut manst en pårt foon jare hiimstoun tubääg tu Dånmark kaame köö. Dåt wus ån foon da grüne, wat deertu fjarden, dåt da dånsche kandidoote bai woole önj e ferglik tu e forkrichstid maning stime tuwünen. 

As et lönj Schlaswik-Holstiinj bilded wörd, wörden önj e prowisoorische loondäi tou mandaate for e dånsch manerhäid reserwiird. Dåt tuhuupårben ma e britisch militäärregiiring wus tu önfjång swiiri, ouerdåt da änglönjere toochten, dåt jü dånsch bewääging bait apbägen foon en demokraatischen stootsaperoot önj Schlaswik-Holstiinj bloots stiird.

1948-

Et politisch årbe wörd tu önjfång foon e SSF, e Söödschlaswiksche Feriin, woornümen. E britischmilitärregiirung wälj ouers liiwer, dåt e politisch fertreesing döör en partai woornümen wårt. Sü wörd 1948 e Söödschlaswiksche Wäälerferbånd (SSW) as politisch fertreesing gemiinsom foon e dånsch manerhäid än da natsjonale frasche grünläid.

Di SSW definiird ham foon önfjång önj uk as en regional partai. Tu jarst wus e SSW di politische ärm foon e dånsch manerhäid än da natsjonaale frasche, ouers aptu schölj e SSW uk feroontuurding for Söödschlaswik än önj e loonspolitiik ouernaame.Di SSW-slogan "SSW ... jü regjonaal alternatiiwe" heet südänji en lung traditsjoon ääder ham.

Di Söödschlaswiksche Wäälerferbånd as süwälj as partai for da manerhäide önj Söödschlaswik än uk as regjonaal partai önj hiilj Schlaswik-Holstiinj önjerkånd. Sü heet e SSW maning initsjatiiwe önj e gung seet, weer följk iir toocht häi, dåt dadeere forsloine liisinge ai amtuseeten san. Tum biispel e struktuurfördering for Söödschlaswik, ökoloogische keere unti et krååwen foon alternatiiwe energiie. Ål önj da füftier iirnge heet e SSW e atoomenergii ouflaand. Di SSW as uk deerfor bekånd, dåt bai e SSW en skandinaawisch wråålsbil önj e foregrün stoont. Dåt håt biispelswis, e SSW seet ham for en solidaargemiinschap in, weer üüs sotsjaal oufsääkering ouert schåt finansiird wårde schal. Önj e bildingspolitiik plädiird di SSW for mör demokratii än for schoule, weer da bjarne foon e jarst tu e leest klas tuhuupe lire, suner da schoulere eefter en was tid aw ferschäälie schöljsüsteeme aptudiilen.

Ålgemiins

  • Foon 1949 bis 1953 sätj Herman Clausen for e SSW önj e tjüsche bundsdäi. 1961 trätj e SSW tut leest tooch bai en bundesdäiswool önj.
  • Foon 1971 bit 1996 wörd e SSW-politiik önj e loondäi foon Schlaswik-Holstiinj döör Karl Otto Mayer üt Schaflün (foto) fertrin. Önj e märts 1996 trätj hi foon sin mandaat tubääg än bai e wool, wat deeraw fülied, füng e SSW tut jarst tooch sunt ouer dörti iir tou mandaate önj e loondäi foon Schlaswik-Holstiinj. 
  • Diling wårt di SSW foon Anke Spoorendonk üt Harrislee än Lars Harms üt Koolnbütel fertrin.
  • Di SSW heet en lait maner as 3.600 lasmoote, weerfoon 54% wüste san. Deerma as e SSW jü treedgrutst partai önj Schlaswik-Holstiinj.
  • Loonsformoon foon e SSW as sunt 2005 Flemming Meyer üt Handewitt.

En luunger footed histoorie foon e SSW fant följk aw üüs tjüsche internet-side.